UNBOUND GRAVEL - 10 küsimust Ann Christine’le!
Kõigepealt palju õnne, Ann! Või Unboundi_Ann… või lihtsalt AnnBound :)
Olen projektiga kursis ning tajun, kui raske see võis olla. Tean ka seda, mis Sinu mahud ja et olid korralikult valmistunud. Ehk siis – mõistame, et inimfaktor (põhjalik ettevalmistus, füüsiline vorm) selliste megaprojektide puhul on kõige tähtsam. Seega – superpalju õnne Sulle Unboundi läbimise puhul. Usun, et inspireerisid väga paljusid eestlasi!
AGA!
Rattasõit on siiski tehnikasport ja meie oleme rattapood. Ehk järgnev jutt tuleb tehnikast ja mitte füüsilisest ettevalmistusest (kuigi ka see oleks huvitav kuulda). Aga sellist kogemust, nagu Sul, on siiski vähestel. Ka meil pole sellist kogemust. Seepärast on meil Sulle mõned tehnilisest vaatenurgast lähtuvad küsimused ning palume oma kogemust jagada.
Võtame ratta juppideks ja vaatlemise aluseks nn M-tehnika. Et midagi meelest ei läheks. Ehk alustame raamist, liigume tagant ette ehk rehvidest, jooksudest, ülekannetest, groupsetist, liigume üles sadulani, siis alla väntadeni, pedaalideni, siis taas üles lenksuni.
1. Sinu ratas oli custom S-Works Crux. Räägi raamist lähtuvalt – kas Crux sobis Sulle? Lisaks raami suuruse aspekt. Sul oli enne 51 raam, nüüd 49. Räägi lahti, mis on tunded, mõtted kogemused Cruxiga üldiselt. Kas Crux (supersportlik) sobib Unboundile? Või oleks Diverge (natuke andestavam, mugavam) sobivam?
Alustuseks räägin raami suurusest – puht sportlikust huvist valisin see aasta väiksema raami, kuna sobin ilusti kahe suuruse vahele. Maanteel olen ka mõlema suurusega pikemalt sõitnud, seega otsustasin ka gravelil ise, ja päris sõitudega, suurused proovile panna.
Crux on ülikiire ratas, mis isegi graveli setupis kannatab kiireid grupisõite maanteel ( kui muidugi ülekanded ka seda toetavad!), seega minu meelest ideaalne valik kruusarallidele.
Unboundi rajal, selle kiirust ja tehnilisust silmas pidades, õigustab Crux end täielikult. Mul on uuel rattal seadistatud varasemast agressiivsem asend, ja see sobib mulle ka pikkadel sõitudel väga hästi. Diverge võiks sobida harrastussportlasele, kelle eesmärk on lisaks pikale distantsile nautida kosutavaid lonkse teeninduspunktis ja üldse päevast teistmoodi maksimum võtta. Kiireks sõiduks valiksin iga kell Cruxi, sest ta on end minu silmis õigustanud ka julmalt tehnilistel radadel (näiteks Gironas, Hispaanias).
Suurustest veel rääkides, siis 51cm oleks kindlasti pisut mugavam pikkadel kruusarallidel siledal maal, kuid tehnilistel kiiretel laskumistel kontrollin pisemat ratast paremini.
2. Soovitasime Sulle uusi, 50mm Tracer rehve. Sõitsid kindlasti tubelessina. Kas meie soovitus õigustas end? Mis rõhkudega sõitsid?
Rehvivalikuga olin 100% rahul. Tegin esimese võistlustesti nädal varem Kõrvemaal, kus olid üsna mudased olud. Hetkeks kaalusin ka kitsamat rehvi, sest Kansases oli mitmepäevane vihmasadu ja kartsin natuke seda meeletut muda, millega rehvi ja raami vahe mudast umbe läheb. Pidasin nõu ka Kristjan Randmaga, ning otsustasime siiski, et 50mm Tracer on safe valik.
Olen varasemalt gravelit sõitnud 45mm rehviga, julgelt ütlen, et kontrast on suur ja laiema rehviga saab tehnilisemaid laskumisi rohkem nautida!
Rehvirõhud, mis said valitud: ees 1.4 ja taga 1.6bari. See number ei tulnud kuskilt kalkulaatroist või spikerdades teiste sõitjate pealt, vaid seekord tõesti iga treening sai proovitud erinevaid rõhke, sõidetud, muudetud, kallutatud kurvides ja lahtisel kruusal jne.
Kusjuures – kodus ratast lahti pakkides avastasime, et rehvides piim täiesti kuivanud, ptui-ptui-ptui, aga vist vedas, et ilma ühegi rehvimureta finiši sain.
3. Jooksud – Sul olid all tippklassi Terra CLX jooksud. Kuidas need toimisid?
Sõitsin samade jooksudega terve eelmise hooaja, ning uuele rattale valisin nad juba eelnevale kogemusele toetudes. Kerged, jäigad ja kiired graveli tippjooksud.. eks need tiitlid on ju põhjusega.
4. Kassett ja ülekanded üleüldiselt. Mis Sul ülekanded olid ning kas jäi millestki puudu? Kiirusest, kergusest? Kas enamuse sõidust oli „kett keskel“?
Mul on ees üks hammasratas ja ketikallistaja hoiab keti stabiilselt hammasrattal. Esimene hammakas 42 ja taga 10-46.
Ütleme nii, et grupis kihutades sai omajagu kõige raskemat käikuka kasutada, samas tõusunurgad raja keskel olid üsna järsud ning tegelikult oleks tahtnud rohkem kerida, mitte jõuga end üles punnida.. Suures plaanis sai ikkagi keskmiseid käike teistest rohkem kasutatud.
5. Groupset – mis groupset Sul oli ja kuidas oled rahul?
Sel aastal sõidan uue Sram Red XPLR AXS 13-käiigulise vahetajaga. Eks üks suurimaid rattavahetuse põhjuseid oligi see, et tahtsin groupsetti vahetada (ja boonusena rääkis mind ära selleaastane Cruxi värvilahendus).
Olen oma viie ratta-aasta jooksul saanud sõita väga paljude erinevate rataste ja gruppidega. Sellest ajast kui sain oma esimese Srami vahetajaga ratta, olen mina müüdud, ja valin igal võimalusel Srami.
Uuest Sramist rääkides on minu esimene suur wow-efekt uued lingid, need on käele nii mugavad, seadistatud minul olema ülitundlikud ja nendega on tõesti lust kiireid tehnilisi laskumisi sõita. Käiguvahetaja on kiire, pole probleeme olnud. Ja kuna pikkadel sõitudel sõidan palju ka lenksule toetudes, siis minu jaoks on hoodside(mis see eesti keeles on?!) peal olevad käiguvahetuse nupud ülim mugavus (seda varem Sramil polnud, Shimanol on natuke teises kohas, kuid sama asi olemas. Infoks kõigile).
Aga kui tahate teada, kas teeksin midagi teisti, siis jah! Ma siiski paneks maastikuvahetaja ja suurema kasseti, et nautida neid järske tõusunurkasid paremini. Never stop exploring!
6. Sadul – üks tähtsamaid rattaosasid üldse. Nii pikk sõit ka. Mis on kommentaarid?
Ma olen ilmselt vale inimene kommenteerima sadulaid, sest mind on õnnistatud sellise kehaga, et mul pole veel kunagi sadulast kangust või kannivalu ega muid asju tekkinud. Minu praegused kasutusel olevad rattad on vist(?) kõik samade sadulatega, tundub, et nendega võib kiiresti ja kaugele sõita küll. Mul on siis Power Pro Mimic sadul, 155mm.
7. Vändad. Trend on kasutada järjest lühemaid väntasid. Mis pikkusega väntadega sõidad?
Alates sellest hooajast 165mm. Esimesena vahetasin maastikurattal, nüüd on uus gravel 165mm väntadega. Eks siin kõige rohkem rolli mängib minu enda pikkus, mida väiksem on liikumisulatus, seda ökonoomsemalt pedaalin. Aga eks tuleb ju trendidega kaasas käia ja asjad ise läbi proovida!
8. Pedaalid – mida kasutad ning oskad midagi kommenteerida?
9. Lenks – mida kasutad? On kommentaare?
38cm laiusega Roval Rapide lenks. Hetkel on mu rattapargis neli ratast selle lenksuga, seega võib öelda, et oleme vist kokku loodud. Minu jaoks ideaalne laius, ei ole liiga jäik graveli sõitmiseks, silmal on ilus vaadata jne. See aasta esimest korda sõidan ’graveli’ jaoks mõeldud lenksuteibiga, aga ei tunne, et seda on ekstra vaja taga ajada.
10. Luba naaatukene rattast kõrvale kalduda – on Sul kommentaare rattakingade ja kiivri kohta, millega sõitsid?
Ma sõitsin mustade Specialized Recon maastikukingadega, mis on number suuremad kui minu jalg. Kuna päev oli superkuum ja must king on alati (ka maanteel) kuumal päeval jalale raske, siis unistasin mitmeid tunde heledatest kingadest. Kindlasti minu järgmine ost on valge graveliking (olen arvamusel, et ilusad asjad peavad alati puhtad olema, ning ainult selle hoolitsemise pärast pole seni valget kinga gravelile muretsenud, aga nüüd olen valmis).
Oma kiivrikollektsioonist (jah, mõni kogub pastakaid, teine kiivreid), valisin sõiduks valge Evade 3, sest see on mu absoluutne lemmikkiiver. Ja gravelil sõidan alati Photochrome klaasiga Oakley prillidega – et kui on mõni pimedam singel või päikselisel päeval paduvihm tuleb, siis näen kõike.
Oleks väga tänulik ka üldiste kommentaaride eest vabas vormis. Tehnika aspekti silmas pidades ja Unboundi kontekstis – mida teeksid teisiti järgmine kord?
Kuna ma seekord avastasin kuivanud rehvipiima, aga alles peale reisi, siis ma enam vist ei jäta kunagi enne starti rehvi piilumata. Täielik õnn, et nii pikal, teravate kividega, ja veel tehnilisel rajal, mul midagi ei juhtunud.. sest piima poleks olnud, et seda lappida! Tuleb ikka alati üle kontrollida, isegi kui ratas on ahjusoe!
Kindlasti on hea mõte kasutada väikseid raamikotte – minul oli sadula all väga väike kott, kuhu mahutasin täpselt elektroonilise pumba, siseka ja heeblid. Raami ülemise toru peale läks teine, natuke suurem, kott. Sinna panin geelid ja kummikommi. Joogipudeleid 2x750ml raamil ja 2l seljakotiga seljal.
Kahes punktis (112km ja 238km) on siis sõitjate tiimid, et vahetada pudeleid, kotte, vajadusel varustust jne. Mina vahetasin 112km kaks pudelit ja võtsin juurde geele ning 238km vahetasin seljakoti, pudelid, panin ketile õli, kaelale palju jääkotte ning täitsin raamikoti geelidega.
Järgmine kord olen targem. Panustan rohkem, et teeninduspunktides veel kiiremini toimetada, ja kasuks tuleks ka soojas ilmas treenimine (veetsin laagris 16 päeva 18-st paduvihmas treenides, Eesti ilma teate isegi..).
Suured tänud Sulle! Tegelikult on super-hea, et keegi võtab rattasõitu niivõrd põhjalikult ja heas mõttes „üle-võlli“. Sinusugused panevad liikuma ja rattasõitu armastama ka need, kes muidu seda kindlasti ei teeks. Selles mõttes on see missiooniga „töö“! Meie loodame Sulle jätkuvalt toeks ja abiks olla nii palju, kui see meil võimalik on. Tänud veelkord ning järgmiste projektideni!
All rights reserved.
